Ajalugu.linnus.keskaeg.40-80

Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu alad.

Vasallide ja talupoegade ühised söömapeod, mida peeti siis kui vasall tuli oma andamit vastu võtma.

Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Paide, Haapsalu. Nende loomise aluseks oli linnaõiguse saamine(linnaõigus).

1) Taani müüs Põhja-Eesti valdused Saksa ordule(19000 hõbemarga eest)

2) eestlaste eliit rannikualadel hävitati

3) umbusk sakslaste ja eestlaste vahel suurenes

See hakkas halvenema. Eestlastele kehtestati koormised ja nende õiguseid hakati vähendama.

Viljakümnis(1/10 saagist) või hinnus, kirikukümnis

1) Ülestõus sai alguse Harjumaal, kus põletati maha Padise klooster ja tapeti mungad.

2) Hakati piirama Tallinnat ja Haapsalu. Selleks küsiti abiväge Turu foogtilt, Rootsi esindajalt ja Pihkva vürstilt.

3)Eestlaste kuningad kutsuti Paidesse läbirääkimistele, puhkes relvakokkupõrge ning eestlased tapeti. 

4) Ülestõusu kõige suurem mahasuruja oli Saksa ordu.

Riia peapiiskop, Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Kuramaa piiskop, ordumeister ja Taani kunigas

Sest selles lahingus sai Mõõgavendade ordu leedulastelt ja semigalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi lagunes laiali. Selleks, et ristisõda ei katkeks ühinesid Mõõgavendade riismed Liivimaa orduga ja neist sai Saksa ordu Liivimaa haru.

Riia peapiiskop väitis, et ordu on saanud enda maa piiskopilt lääniks ning Saksa ordumeister peaks andma vasallivande.

Liivimaa rüütelkonnad kaitsesid siinseid aadlikke ja nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Sinna kuulusid vasallid

vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud, talupojad

Adratalupojad- talupoegade enamik, kes tasus loonusandameid ja täitis teokohustust.

Vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, kes olid end rahamaksu eest osast või kõigist teokohustustest ja loonusandamitest vabaks ostnud.

Maavabad- isiklikult vabad talupoegadest väikeläänimehed, täitsid sõja- ja käskjalateenistust.

Üksjalad- asundustalude peremehed, kes kandsid väiksemaid loonusandameid ja teokohustust

Vabadikud- vähese maaga või maata talupojad, kes töötasid teiste taludes hooajatöödel päevilisena

Sulased ja teenijad- ilma oma majapidamiseta talupojad, kes töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises.

Träälid- orjad, sõjavangid

Mõisniku õigus karistada talupoega ihunuhtluse või vangistusega. Enamasti karistati rahatrahviga või vitsadega.

Taheti hoida häid suhteid, et mõisnikel oleks hea tööjõud ja talupoegadel oleksid kergemad karistused. Kahjuks talupojad siiski varastasid mõisnike tagant ja mõisnikud arvasid talupoegadest halvasti.

Ta võis põgeneda linna, peites end seal mingi aeg(vist 101 päeva) vabaks saada või osta ennast vabaks. Sellist summat tavaliselt ei suudetud maksta.

Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raes olid raehärrad, kes pidid olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja olema kaupmees. Linna valitsemisel osalesid raehärrad, väiksemates linnades ka linnafoogt.

Nad koondusid gildidesse. Näiteks Suurgild ja Mustpeade Vennaskond.

Igal tsunftil oli skraa, mis määras tingimused meistriks saamiseks. Meistriks saamiseks pidi õpipoiss omandama meistri juures tööoskused, valmistama meistritöö ja maksta käsiraha ning korraldada teistele meistritele joodud. See oli keeruline, sest harilikult ei olnud õpipoisil nii palju raha, et seda kõike läbida.

Sool, vein, raud ja pronks.

Hansa liit oli suur kaubandusliit, millel olid eeskirjad, kuidas tegutseda kaubanduses(maksud, toll). Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.

Kirikuid hakati looma ristisõja ajal. Võim jagunes nii: Paavst→Peapiiskop→Piiskop→Pastor.

Vasallid olid lääniomanikud, kellel oli maaisanda poolt lään antud, mida nad valitsesid ja kaitsesid rüütelkondadega. Nende sissetulek tuli talupoegade poolt makstud andamielt.

Piiskoppide ja ordu vahel toimus pidev võimuvõitlus. Piiskopid väitsid, et ordu on küll maakaitse juht, aga peab piiskoppidele alluma. Ordu aga ei võtnud seda kuulda, sest nad alluvad otse paavstile.

Ordu kasutas seda argumenti, et nii piiskopid kui ka ordu alluvad paavstile, mis tähendab seda, et piiskoppidel ei olnud ordu üle võimu.

Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Eesmärk oli arutada tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendada omavahelisi tülisid. Eesmärki ei suudetud täita, kuna otsuste jõustumiseks oli tarvis kõigi osapoolte nõusolekut, mida tihti ei suudetud saavutada.

1) Poola-Leedu riik muutus võimsamaks poliitiliseks jõuks Ida-Euroopas.

2) Idas tugevnes Moska suurvürstiriik.

3) Saksa ordu positsioon hakkas langema.

4)Põhjas tekkinud lühiajaline Kalmaari unioon, mis ühendas Põhjamaad enda võimu alla ja see mõjutas suuresti Liivimaad. Hiljem astusid sellest välja nii Rootsi kui ka Taani ning võtsid osa Liivi sõjas.

Sellel ajal rahvaarv hakkas kasvama, kuid seda mõjutasid negatiivselt katk ja näljahädad.

Teokohustus- iga talu pidi saatma ühe inimese mõisa tööle kindlal arvul nädalapäevadel.

Loonusandam- talupoegade andam maaomanikele maa eest.

See tähendab seda, et talupoeg pole isiklikult vaba vaid kuulub maaga kokku. Liikumisvabaduse puudumine ilma feodaali loata. Eestis kujunes välja 15.saj teisel poolel.

Jätkuvalt kasutati kolmeväljasüsteemi, vesiveskid, oli võimalik osta paremaid tööriistu, sest kaubandussidemed tugevnesid.

‘‘mitte-sakslane’’ oli talupoja staatuses inimene, ‘‘sakslane’’ aga linnakodanik või aadlik, kes oskas saksa keelt ja kuulus kõrgemasse klassi.

Käsitöölased koondusid tsunftidesse. Skraa oli põhikiri, mis määras ära meistriks saamise tingimused ning millised on erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.

Vili, paekivi

Ta sai võimule väga noorelt ning tal oli reegent, kes valitses tema eest. Sellepärast oli ta näinud pealt võimujagamist, mis mõjutas tema arusaama poliitikast. Hiljem tekitas ta terrorit oma poliitiliste vastastele, sest ta ei tahtnud, et ta riiki jagama hakataks. Ta piinas ja tappis kõik, kes temast halvasti arvasid või talle vastu hakkasid. Seal hulgas ka oma naise ja lapse. Ta suutis Venemaale palju maad juurde hõlmata.

Eesti rahvaarv langes alla 150000. Liivi ordu varises kokku. Venemaa pidi kõk Liivimaa vallutatud linnused andma Poola-Leedule. Liivimaa jagati Rootsi, Poola-Leedu ja Taani vahel.

Jam Zapolski- Venemaa andis kõik alad Liivimaal Poola-Leedu kätte.

Brömsebro- Rootsi saab endale Taani käest Saaremaa.

Altmargi- Rootsi saab endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti.

Põhjused: Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu olid huvitatud Liivimaast läbi käivast kaubandusest. Taani ja Rootsi ei tahtnud, et teine tugevamaks saab. Liivimaa oli nõrk naaber, kellelt oli lihtne maad saada. Vene õigeusklike kirikute tagakiusamine.

Ajend: Ivan Julm nõudis Tartumaa piiskopkonnalt maksu (Tartu maks), mida ei makstud. Järelikult oli neil põhjus sõtta minna. Liivimaal oli luteri usk.

Osapooled olid Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi, Liivi ordu. Ainult Rootsi saavutas oma eesmärgi saades kogu Eesti alad endale.